EAKL, Eesti Ametiühingute Keskliit liikmesorganisatsioonid, EAKL, ETKL, ETTK, TALO




Eesti Ametiühingute Keskliit EAKL


Veebileht: www.eakl.ee

EAKL-i liikmesorganisatsioonid / Allorganisatsioonid:



Sotsiaalpartnerid:ETTK - Eesti Tööandjate Keskliit (Läheb: https://www.employers.ee/ ) 
TALO - Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon
Rahvusvahelised partnerid:ILO - Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (International Labour Organization)
ITUC - Rahvusvaheline Ametiühingute Konföderatsioon (International Trade Unions Confederation)
ETUC - Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon (European Trade Union Confederation)
SAK - Soome Ametiühingute Keskorganisatsioon (Suomen Ammattiliittojen Keskusjärjestö/Central Organisation of Finnish Trade Unions)
STTK - Toimihenkilökeskusjärjestö STTK/Finnish Confederation of Salaried Employees
AKAVA - Korkeakoulutettujen ammatillinen keskusjärjestö AKAVA/Confederation of Unions for Academic Professionals in Finland
LO-S - Rootsi Ametiühingute Keskorganisatsioon (Swedish Trade Union Confederation)
LO-DK - Taani Ametiühingute Keskorganisatsioon (Danish Confederation of Trade Unions)
LPSK - Leedu Ametiühingute Konföderatsioon (Lithuanian Trade Union Confederation)
LBAS - Läti Vabade Ametiühingute Konföderatsioon (Free Trade Union Confederation of Latvia)



Ajalugu

Eestimaa ametiühinguliikumine sai alguse juba enne 1905. aasta revolutsioonisündmusi Eestis, kui asutasid esimesed ametiühingud Eesti alal rätsepad ja trükitöölised (trükitöölised koondusid Balti Trükitööliste Ühingu piirkondlikesse osakondadesse).
Seadusliku aluse ametiühingute asutamiseks andis Venemaa keiser Nikolai II 1905. aasta 17. oktoobri manifest, millega lubati peale südametunnistuse, sõna- ja koosolekuvabaduse ka ühinguvabadust. Pärast manifesti avaldamist asutati Tartu Rätsepatööliste Ametiühing. 1905. aastal asutati Eestis 7 ametiühinguorganisatsiooni Tallinnas ja 4 Tartus, millest tugevamaks ja suurearvulisemaks kujunes Tallinna Metallitööliste Ametiühing, kuhu 1906. aastal kuulus 1245 liiget. Ilmusid ametiühingute häälekandja "Ametiühingute Teataja" ning ajakiri "Töö". 1905. aasta rahutustega seoses aasta lõpus kehtestatud sõjaseisukord katkestas ametiühingulise organiseerumise ligemale pooleks aastaks.
1906. aasta 4. märtsil anti välja ajutine seadus seltside ja ühingute kohta, millega legaliseeriti kutseühingute asutamine ning mille alusel lubati asutada ainult tööstus- ja kaubandusettevõtete tööliste ning teenistujate ühinguid, aga mitte maatööliste, raudtee ega sidetöötajate ühinguid. Keelatud oli ka kutseliite ja nende liitude keskorganeid moodustada. Ajutise seaduse alusel registreeriti Tallinna Mees- ja Naisrätsepate Ametiühing ning Tallinna Metallitööliste Ametiühing.
1907. aastal aga andis Venemaa keisririigi siseminieter välja ringkirja, kus juhiti tähelepanu paljude ühingute sattumisele sotsiaaldemokraatide mõju alla ja lubati neid registreerida ainult siis, kui loodaval ühingul puuduvad sidemed sotsiaaldemokraatliku parteiga. Nõudest kõrvale kalduvad organisatsioonid suleti: 1910. aasta märtsis suleti Venemaa keisririigi poolt Tallinna 10-st ametiühingust 8, 1913. aastal viimasena ka Tallinna Äriteenijate Ametiühingu.
Esimene maailmasõja ajal alustas Tallinnas uuesti tegevus A. Urbi eestvedamisel Tallinna Metallitööliste Ametiühing, mille tegevus aga keelati juba 1917. aasta 11. veebruaril.

Ametiühingud revolutsiooniajajärgul

1917. aastal pärast veebruarirevolutsiooni, moodustati Tallinnas (29. aprillil vkj)/13. mail Ametiühingute Keskbüroo, mis aga suure tööstustööliste osakaalu tõttu ning raskete olmetingimuste tõttu langes VSDT(b)P mõju alla. 1917. asta sügisel reorganiseeriti AKB – Eestimaa Ametiühingute Kesknõukoguks.
Samal ajal töövõtjate organiseerumisega, organiseerusid ka tööandjad, 1917. aastal moodustati suurtööandjate kutseliit Tallinnas Eestimaa Vabrikantide Ühisus ja Tartus Tartu Eesti Käsitöö Meistrite ja Ettevõtjate Keskkomitee (hilisem Tartu Töösturite Keskühing).
Ametiühingute arengu katkestas 1918. aasta veebruaris alanud Saksa okupatsioon ja ametiühingute liikumine taastus uuesti pärast 1919. aastal Eesti Ajutise Valitsuse poolt 21. märtsil 1919 "Seltside, ühisuste ja nende liitude registreerimise korra" vastuvõtmist.

Ametiühingud Eesti Vabadussõja ajastul

1918. aastal alanud Eesti Vabadussõja lõpus sõjaseisukorra tingimustes 1919. aasta sügisel toimunud Eestimaa ametiühingute I kongressi saal oli ehitud punaste lippude ja plakatitega ehitud ja nendel pealkirjad: "Elagu üleilmne sotsiaalne revolutsion", "Kõigi maade töölised ühinege" jne. Peamiselt võtsid osa enamlaste esindajad, kongressi juhatajaks oli Asutava Kogu liige Erich Joonas. Kongressil kritiseeriti sotsiaaldemokraatide, kodanlaste ja valitsuse tegevust.
Kongressi juhatus aktsepteeris kongressil ainult bolševikke toetavate ametiühinguseltside saadikuid, Eesti sotsiaaldemokraate toetavate ametiühingute ja riigiametnike ametiühingute saadikuid juhatus ei aktsepteerinud kvoorumis.
Kongress võttis vastu otsuse, millega liituti III Kommunistliku Internatsionaali platvormiga ja nõuti Nõukogude Venemaa vastase interventsioonisõja viivitamatut lõpetamist ja rahu sõlmimist Nõukogude Venemaaga.
Teisel kongressi päeval, 31. augustil päeval keelati riigi iseseisvuse vastaste avaldustega esinenud kongressi läbiviimine valitsuse poolt. Pärast Eestimaa ametiühingute I kongressi laialiajamist 31. augustil 1919 toimetati 102 arreteeritut (74 kongressi delegaati ja 28 töölisaktivisti) Tallinnast Pihkva rindele, kus nendest 76 saadeti üle rindejoone ja nad jõudsid Peterburi [1], Irboskasse jäetud 26 arreteeritut lasti maha.

Ametiühingud Eesti Vabariigis

1922. aastal toimus II ülemaaline ametiühingute kongress, kus valiti Eesti Töölisühingute Üldliidu Kesknõukogu.
Kuni 1924. aastani olid paljud ametiühingud kommunistliku liikumise mõju all ja tegutsesid illegaalse kommunistliku parteivariorganisatsioonina. 1924. aasta märtsis peatati Eesti Vabariigi siseministri määrusega kommunistliku "Töörahva ühise väerindega" ühinenud ametiühinguorganisatsioonide tegevus ja pärast 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatset paljud ametiühingud suleti.
17.–18. aprillil 1927 toimus Tallinnas Eestimaa Töölisühingute Keskliidu asutamiskonverents ning taasloodi ametiühingute keskorgan nime all Eestimaa Töölisühingute Keskliit ja 1928. aasta jaanuaris toimus Eestimaa Töölisühingute Keskliidu I kongress, kus otsustati ühineda Rahvusvahelise Ametiühingute Liiduga (18. jaanuaril võeti Berliinis ETK RALi liikmeks).
1927. aasta oktoobris asutasid kommunistliku suunitlusega vasakpoolsed ametiühingud Tallinna Ametiühisuste Kesknõukogu, mis reorganiseeriti 1929. aastal Ametiühingute Kesknõukoguks, kuid mis 26. aprillil 1930 suleti ning mille asemel 22. juulil 1931 registreeriti uus vasakpoolsete ametiühingukeskus – Tallinna ja Harjumaa Ametiühingute Kesknõukogu.
1936. aastal tõkestas aga valitsus ametiühinguliikumise arengu Eestis ning loodi valitsusesõbralik Eesti Rahvuslik Tööliit. 19. aprillil 1938 kehtestati "Töövõtjate ja nende liitude seadus", mille alusel ametiühingu asemel hakati kõigi vabriku- ja kodutöölisi ning kaubandus- ja toitlusettevõtete töötajaid ühendatavate organisatsioonide kohta kasutama terminit "kutseühing". Kutseühinguteks ei loetud ühinguid, mille liikmed olid ainult riigi- või omavalitsusasutuste ametnikud või teenistujad. Seadus lubas ühel kutsealal moodustada ainult ühe kohaliku või üleriigilise ühingu, paralleelorganisatsioonid ei olnud lubatud. Keelati poliitilisi eesmärke taotlev, riigi kaitsevõimet ja välispoliitilisi suhteid halvav tegevus.
Next.svg Pikemalt artiklis Eesti kutsealased omavalitsused.
Aastatel 1941–1944 ametiühingutegevus Eestis peatus. NSVL-i okupatsiooni ajal allutati kohalikud ametiühingud Üleliidulisele Ametiühingute Nõukogule.
1948. aasta oktoobris Eesti NSV Ametiühingute Kesknõukogu reorganiseeriti Üleliidulisele Ametiühingute Kesknõukogule alluvaks Ametiühingute Nõukoguks.

Ametiühingute taasloomine Eesti Vabariigis

1989. aastal toimunud Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu laiendatud pleenumil otsustati eralduda Üleliidulisest Ametiühingute Kesknõukogust ja korraldada iseseisva organisatsiooni rajamiseks kongress. Asutati ajaleht Rahvaleht. 1989. aasta detsembris aset leidnud Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu XX kongressil võeti vastu tegevuskava, kuulutati end vabaks sõltumatuks ametiühinguorganisatsiooniks. 1990. aasta aprillis moodustasid iseseisvad ametiühinguorganisatsioonid ja liidud kongressil Eesti Ametiühingute Keskliidu ja võtsid vastu keskliidu põhikirja. Esimeseks Ametiühingute Keskliidu esimeheks nimetati Siim Kallas.

Asutatud 1990
Eesmärk töövõtjate õiguste kaitse
Peakorter Tallinn
Asukoht Pärnu maantee 41a, 10119 Tallinn
Piirkond Eesti Vabariik

EAKL esimees Peep Peterson (alates 2013)







Juhtkond / Inimesed:

EAKL-i esimehed



Kongress
EAKLi kõrgeim juhtorgan (üldkoosolek) on kongress, mis toimub üks kord nelja aasta jooksul. EAKLi liikmed nimetavad oma delegaadid kongressile vähemalt üks kuu enne kongressi algust.
Volikogu
Volikogu juhib EAKLi kongressidevahelisel ajal. Volikogu moodustatakse EAKLi liikmete esindajatest neljaks aastaks.
18.12.2015 toimunud volikogu istungil valiti volikogu esimeheks Kaia Vask (Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing) ning aseesimeesteks Elena Mahhova (Tervishoiutöötajate Kutseliit)  ja Oleg Kromanov (Side- ja Teenindustöötajate Ametiühingute Liit). 
Juhatus
Juhatus on EAKLi alaliselt tegutsev juhtorgan. Juhatus valitakse neljaks aastaks. Juhatusse kuulub minimaalselt seitse ja maksimaalselt kakskümmend liiget, nende hulgas EAKLi esimees. Juhatuse liige ei saa olla samaaegselt EAKLi volikogu liige. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt kord kuus.
EAKL-i juhatuse liikmed on Peep Peterson (EAKL-i esimees), Jüri-Sander Vaikma (Energeetikatöötajate AÜL), Vladislav Ponjatovski (Kaevurite ja Energeetikute Sõltumatu AÜ), Jüri Lember (Meremeeste Sõltumatu AÜ), Raivo Romm (Vedurimeeste AÜ), Oleg Tšubarov (Raudteelaste AÜ), Kalle Liivamägi (Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate AÜL), Kadri Kangur (Side- ja Teenindustöötajate AÜL), Elle Pütsepp (Teenindus- ja Kaubandustöötajate AÜ), Ljubov Serova (Eesti Industriaal- ja Metallitöötajate AÜL), Iivi Luik (Tervishoiutöötajate Kutseliit), Üllar Kallas (Transpordi- ja teetöötajate AÜ) ja Raivo Sooäär (Metsatöötajate AÜ).
Esimees
EAKLi esimees on EAKLi tegevjuht, juhatuse liige ning eesistuja, kes: juhib ja koordineerib EAKLi kui esindus- ja koostööorganisatsiooni ning tema organite ja EAKLi struktuuriüksuste tööd; esindab EAKLi suhtlemisel Vabariigi Valitsuse, tööandjate ühenduste, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega jt institutsioonidega; sõlmib töö- ja kollektiivlepinguid EAKLi struktuuriüksuste töötajatega.
21.02.2013 toimunud volikogu istungil valiti esimeheks Peep Peterson, kelle ametiaeg algas 04.03.2013. Teist korda valiti Peep Peterson esimeheks 27.11.2015 toimunud kongressil ning tema ametiaeg kestab kuni 2019. aasta kongressini.
Struktuuriüksused
EAKLi sekretariaat
EAKLi piirkondlikud osakonnad
Loe täpsemalt: EAKL põhikiri


Sekretarjaat:
Aadress: Laulupeo 24, 10128 Tallinn


Peep Peterson
esimees
5015446
peep.peterson@eakl.ee

Inge Mirov
büroo- ja koolitusjuht
556564116412800
inge.mirov@eakl.ee

Jaan-Hendrik Toomel
kommunikatsioonijuht
5071177
hendrik.toomel@eakl.ee
hendrik.toomel

Artjom Arhangelski
organisatsioonisekretär
5560 6744
artjom.arhangelski@eakl.ee

Nelli Loomets
jurist
56479388
nelli.loomets@eakl.ee

Tiit Trell
rahandussekretär-pearaamatupidaja
58041277
tiit.trell@eakl.ee
tiit.trell

Kaja Toomsalu
palgasekretär
55601116
kaja.toomsalu@eakl.ee

Aija Maasikas
välissekretär
56687073
aija.maasikas@eakl.ee

Tatjana Maljar
projektijuht-analüütik
5082821
tatjana.maljar@eakl.ee


Aleksandr Startsev
Ida-Viru osakonna juhataja, Aadress: Linda tn 1 - 20
56481265
aleksandr.startsev@eakl.ee

Tiina Parkja
Pärnumaa osakonna juhataja, Aadress: Hommiku 4-19
55917408
tiina.parkja@eakl.ee

Heiki Lill
Tartumaa osakonna juhataja, Aadress: Lai tn. 6
58361316
heiki.lill@eakl.ee

Ametiühingute Vara Haldus OÜ

Aadress: Laulupeo 24, Tallinn

Andres Tozen
juhataja
55522050
varahaldus@eakl.ee

----------



EAKL noortekomisjon on noortest ja tublidest inimestest koosnev vabatahtlik rühmitus.
02.02.17 kinnitas EAKLi volikogu noortekomisjoni esimeheks Risto Raudkivi. Noortekomisjoni aseesimehed on Marion Vahtre ning Roman Zaytsev. 
http://www.eakl.ee/meist/noored


Eesti Tööandjate Keskliit

Jump to navigation Jump to search
Eesti Tööandjate Keskliit (lühend: ETKL) on aastal 1997 moodustatud mittetulundusühing, mis ühendab Eesti ettevõtjaid ja nende ühendusi[1][2].
Keskliit on oma eesmärgiks seadnud järgmise: "esindada ja kaitsta oma liikmete huve suhetes seadusandliku ja täitevvõimuga ning töövõtjate esindajatega, samuti esindada liikmesorganisatsioone rahvusvahelisel, üleriiklikul ja regionaalsel tasandil"[1].

Ajalugu

ETKLi ajalugu ulatub 1917. aastasse, mil asutati Tallinna Tööstusliku Piirkonna Vabrikantide Ühisus (hilisem nimi: Eestimaa Vabrikantide Ühisus)[3]. Eestimaa Vabrikantide Ühisus lõpetas tegevuse Nõukogude võimu käsul 1940. aastal[3].
Pärast Nõukogude perioodi moodustasid 1991. aastal tööstusharude liidud Eesti Tööstuse Keskliidu, mis 1995. aastal reorganiseeriti Eesti Tööstuse ja Tööandjate Keskliiduks[3]. Aastal 1995 moodustasid omaette liidu ka teenindussektori majandusharude liitude ettevõtjad[3]. Selle nimeks sai Eesti Tööandjate Ühenduste Keskliit[3]. Aastal 1997 Eesti Tööstuse ja Tööandjate Keskliit ja Eesti Tööandjate Ühenduste Keskliit ühinesid ja moodustasid ühise liidu - Eesti Tööandjate Keskliit[3].



Inimesed:





Eesti Tööandjate Keskliit
Nimi inglise keeles Estonian Employers’ Confederation
Aadress Kiriku 6, 10130 Tallinn, Eesti
Üldtelefon +372 6999301, valvelaud +372 6999309,
E-post employers@employers.ee
Kodulehekülg http://www.employers.ee
MEIE TÖÖTAJATE KONTAKTID
Registrikood 80036271
KMKR EE100533891

SWEDBANK
Konto: EE59 2200 0011 2023 3895
SWIFT kood (BIC): HABAEE2X




EESTI TÖÖANDJATE KESKLIIT
Estonian Employers' Confederation
Центральный союз работодателей Эстонии

Aadress Kiriku 6, 10130 Tallinn, Eesti
ÜLDTELEFON
(+372) 699 9301
(+372) 699 9309
TÖÖANDJATE RUUMI RENT
Jaanika Tutt
(+372) 699 9301
jaanika@employers.ee
Registrikood 80036271     Transparency no 893942625175-25   KMKR EE100533891     Swedbank: IBAN EE59 2200 0011 2023 3895     SWIFT HABAEE2X





" Meist "
Link viib:

https://www.employers.ee/meist/
 MIlle eest me seisame:

  • Teadmistepõhise majanduse eest,
  • ettevõtja õiguskindluse eest,
  • ausa maksukeskkonna eest,
  • väiksemate tööjõumaksude eest,
  • paindlike töösuhete eest,
  • pideva ja ennetava ümberõppe eest,
  • kõrghariduse rahvusvahelistumise eest,
  • kvaliteetse ja maineka kutsehariduse eest,
  • tehniliste erialade suurema osakaalu eest kõrghariduses,
  • ettevõtja parema maine eest,
  • väärtuspõhiste riigihangete eest.

Lingitud lehed:
http://www.ioe-emp.org/
http://www.businesseurope.eu/
http://biac.org/



Jaanika Tutt:

https://ee.linkedin.com/in/jaanika-tutt-831a42135
Current
  1. Estonian Employers' Confederation
Previous
  1. Tumlare Corporation,
  2. Supreme Headquarters Allied Powers Europe (SHAPE),
  3. Estonian Defence Forces
Education
  1. Estonian Entrepreneurship University of Applied Sciences

https://www.inforegister.ee/DVNOGSY-JAANIKA-TUTT
13.07.1978




Inimesed:
https://www.employers.ee/meist/meie-inimesed/


TOOMAS TAMSAR
juhataja
+372 699 9301
toomas.tamsar@employers.ee

PIIA ZIMMERMANN
õigusnõunik
+372 699 9306
piia.zimmermann@employers.ee

ANNELI ENTSON
haridusnõunik
+372 699 9303
+372 516 9802
anneli.entson@employers.ee

RAUL ARON
analüütik-nõunik
+372 699 9305
+372 564 75111
raul.aron@employers.ee

EVE PÄÄRENDSON
rahvusvaheliste suhete juht
+372 699 9304
+372 505 4570
eve.paarendson@employers.ee


ANDRES KASK
kommunikatsioonijuht 

+372 5016508
+372 699 9308
andres@employers.ee


MARTIN HANSON
kommunikatsiooniprojektide juht

+372 53023321
+372 699 9308
martin@employers.ee

LIISI MARIA MUULI
kommunikatsioonispetsialist

+372 56217887
+372 699 9308
liisi@employers.ee

JAANIKA TUTT
büroojuht

+372 5240660
+372 6999301
jaanika@employers.ee

ARNIKA LUMISTE
pearaamatupidaja

+372 5664 1822
arnika@employers.ee

KÜLLI VILTOK
raamatupidaja
+372 514 8075
raamatupidamine@employers.ee

LII VÄLKMANN
kliendihaldur

+372 5562 1941
+372 699 9301
lii@employers.ee

SILVER DRENKHAN
andmebaaside spetsialist

+372 552 2543
silver.drenkhan@employers.ee


SILJA VALK
administraator
+372 699 9309


 -------






Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO
Estonian Employees' Unions' Confederation


Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO asutati 28.septembril 1992.a. oma liikmete töö-, teenistus- ja kutsealaste, majanduslike, sotsiaalsete, hariduslike ja ühiskondlike huvide ning nendest tulenevate õiguste esindamiseks ja kaitsmiseks.
TALO osaleb sotsiaalpartnerina seadusloomes, poliitikate kujundamises, arendab üleriigilisi kollektiivseid töösuhteid ning peab töötasuläbirääkimisi valitsuse ja teiste volitatud tööandjate ühendustega.


Liikmesliidud ja juhatus:


Eesti Kultuuritöötajate Ametiliit (EKAL)

 Ago Tuuling - TALO juhatuse esimees
6419 800 / 6419 804 / 55667 536
Endla 3, Tallinn 15189
ago.tuuling@ekal.ee / talo@talo.ee

Eesti Radioloogia Ühing (ERÜ)

Elina Reedi
5162 119
elina.reedi@kliinikum.ee

Eesti Teatriliit (ETL)

Riina Viiding - TALO juhatuse aseesimees
6464 512 / 6464 518
teatriliit@teatriliit.ee

Eesti Treenerite Ühendus (ETÜ)

Jaak Salumets
5118 390
jaak.salumets@eok.ee

Maksu- ja Tolliametnike Ametiühing

Regina Varret
6762 186
regina.varret@emta.ee

Raadio ja Televisiooni Tehniliste Töötajate Ametiliit

Eno Pertman
6284 790 / 5052 049
eno.pertman@err.ee

Televisiooni Loometöötajate Ametiliit

Jaak Tammearu
6284 468 / 5159 690
jaak.tammearu@err.ee


+ Wikist:

Eesti Inseneride Kutseliit (EIK)
Ringhäälingu Töötajate Ametiliit (RTAL)
Eesti Ajakirjanike Liit (EAL)
Eesti Maateenistujate Ametiliit (EMTA)
Tallinna Tolliametnike Ametiühing (TTAÜ)




 __________________________


Aadress:

Endla 3, Tallinn 15189
6419 804 / 55667 536

Raamatupidaja - Krista Pärn
56609 553
raamat39@hot.ee




1. Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO Põhikiri
2. Kultuuriministeeriumi ja TALO vaheline ühiste kavatsuste kokkulepe (2015)
2. Kultuuriministeeriumi ja TALO vaheline ühiste kavatsuste kokkulepe (2016)


Lingid Org. ist:

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon (lühend TALO; varem nimega Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon) on Eesti ametiliitusid ühendav organisatsioon.


 https://et.wikipedia.org/wiki/Teenistujate_Ametiliitude_Keskorganisatsioon

https://www.e-krediidiinfo.ee/80040290-



https://www.inforegister.ee/80040290-TEENISTUJATE-AMETILIITUDE-KESKORGANISATSIOON-TALO

Töötajaid : 1
Registrikood: 80040290

TALO Esindusõigus / juhatuse liikmed;

Ago Tuuling 647 punkti / 03.04.1948 EESTI KULTUURITÖÖTAJATE AMETILIIT MTÜ / 80096540 ( Esidusõigused:
Andres Alamaa, > EESTI MUUSIKUTE LIIT MTÜ
Karlis Saar, >
EESTI MUUSIKA-, KUNSTI- JA KUNSTIDEKOOLIDE TÖÖTAJATE AMETILIIT MTÜ  + ((SUL HUULIK, MUL POOGEN MTÜ)
Siiri Ostrouhs, > TALLINNA KULTUURITÖÖTAJATE AMETIÜHING MTÜ  Liis Ojala, > TALLINNA KULTUURITÖÖTAJATE AMETIÜHING MTÜ 
Ellen Värv, >EESTI RAHVA MUUSEUMI AMETIÜHING MTÜ
Aivi Kiviloo,  > TALLINNA KULTUURITÖÖTAJATE AMETIÜHING MTÜ  ja >TALLINNA KESKRAAMATUKOGU TÖÖTAJATE AMETIÜHING MTÜ
Maris Rosenthal, > )

Jaak Tammearu 939 punkti /  02.08.1955
EESTI AJAKIRJANIKE LIIT MTÜ / 80376363
TELEVISIOONI LOOMETÖÖTAJATE LIIT MTÜ / 80085695
EESTI VEREDOONORID MTÜ / 80040692Eno Pertman 831 punkti / 27.09.1957 RAADIO JA TELEVISIOONI TEHNILISTE TÖÖTAJATE AMETILIIT MTÜ /
80086582TALLINN, K. KÄRBERI TN 16 KÜ / 80171945Madis Iganõmm 2489 punkt
TALLINNA SPORDISELTS KALEV MTÜ
SPORDISELTS ALTIS MTÜ
HÄRJAPEA TAARAUSULISTE JA MAAUSULISTE KODA MTÜ
TAARAUSULISTE JA MAAUSULISTE MAAVALLA KODA MTÜ
GARAAŽIÜHISTU LINNAPIIR MTÜ
EESTI TREENERITE LIIT MTÜ
KASPER MTÜ
TALLINNA TREENERITE LIIT MTÜ
KANGRU KÖÖK OÜ
TALLINNA KALEVI TURUNDUSBÜROO OÜ
AMETIÜHING VIIRES MTÜTKV KOOLITUS OÜRiina Viiding 558 punktiTALLINN, J. POSKA TN 45 // L. KOIDULA TN 17 KÜ


 Elina Reedi 857 EESTI RADIOLOOGIA ÜHING MTÜ


 Regina Varret 796 punkti
MAKSU- JA TOLLIAMETNIKE AMETIÜHING MTÜ
MITTETULUNDUSÜHINGU RAAMATUPIDAMINE OÜ 


---



Peaminister kohtus Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) esindajaga

https://www.valitsus.ee/et/uudised/peaminister-kohtus-teenistujate-ametiliitude-keskorganisatsiooni-talo-esindajaga

Tallinnas, Stenbocki majas,
26. juuni, 2003. a

 Toivo Roosimaa rõhutas TALO arusaama, mille kohaselt tuleb õpetajate palka samuti vaadata laiemas hariduspoliitilises kontekstis. "Palgaerinevused haritlaskonna seas ei tohiks olla liialt suured," lisas Roosimaa.

Lugupidavalt,
Tex Vertmann
Valitsuse infonõunik
693 5715
052 67070
--

21.12. 2016:

Kultuuriministeerium (edaspidi KM), keda esindab kultuuriminister Indrek Saar ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO (edaspidi TALO), keda esindab juhatuse esimees Ago Tuuling (edaspidi pooled), jõudsid pooltevahelise kohtumise
käigus järgmistele seisukohtadele:
 https://wwwkul.rik.ee/sites/kulminn/files/news-related-files/kokkulepe_2017.pdf

---

Sotsiaal Ministeeriumi kiri, nr 4.1-1/5262-1:

Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Ametiühingute Keskliit
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Teenusmajanduse Koda
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Eesti Personalijuhtimise Ühing
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit
Eesti Töötukassa



https://www.employers.ee/wp-content/uploads/T%C3%B6%C3%B6-ja-puhkeaja-kiri-partneritele_08-02-2016.pdf




---
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) palgakokkulepped valitsusega toimisid üsna edukalt aastail 1992-1999. Pärast seda hakkas palgapoliitika kujundamine hägustuma.

1980. aastate lõpul kohtusid kahe ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli esindajad, et pidada aru Eesti kõrghariduse ja hariduse olemuse üle. Jõuti ühisele seisukohale, et olemasolev ametiühingute süsteem enam ei sobi, selle sisu ja tegevus on end ammendanud. Ilmnes selge soov diskuteerida hariduse, teaduse ja sotsiaalpoliitika valdkonna tuleviku üle. Arutelude tulemusena asutasid viis Eesti ülikooli 1989. aasta lõpul iseseisva ja sõltumatu kõrgkoolide ühenduse UNIVERSITAS. Sellega oli algus tehtud ning vajadus laiemas ringis arutelude temaatikas kokku leppida omandas konkreetsed piirid.
Mõningane läbirääkimiste kogemus saadi aastail 1990-1991 aset leidnud töötasude küsimuste läbirääkimistel valitsusega.

" Ei tahaks kuidagi, et taasiseseisvunud riigis toimiv süsteem muutuks selle loojaile vaenulikuks jõuks. Võõrandumine on halvim, mis ühiskonnas juhtuda saab. Tõsi on, et loovintelligents on oma nišist välja langenud ega leia kohta ühiskonnas. Märku tuleks anda neil, kel on rohkem pädevust ühiskonna protsesse kujundada. Õpetaja-õppejõu ülesanne on koolitada iseseisva mõtlemisega isiksusi, kes suudavad riiki üles ehitada. See on järjepidev protsess, mida saavad ja võivad teostada ainult suurte kogemustega jõulised isikud. Eesti peab välja jõudma iseseisva koolini, hinnates minevikku selle lõpptulemuse seisukohalt. Luua tuleb selge pilt hariduse eesmärkidest, et sünnipärased eeldused ja intellektuaalne ressurss muuta tõeliseks varanduseks. Sellist ülesannet on võimelised täitma inimesed, kellel on ettekujutus Eesti koolist ja sellealased kogemused, õpetamisoskus ning analüüsivõime. "

https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2016/03/H%C3%A4gustunud-palgapoliitika.pdf






---













No comments:

Post a Comment

Subscribe to: Comments (Atom)